esmaspäev, 14. juuli 2008

Lähme sõidame...



home sweet home...

Kui te otsustate puhkuse ajaks ära sõita, siis on teil õigupoolest kolm võimalust:
  • jätta kass koju ja paluda vahepealsel ajal kellelgi (tasuta või tasu eest) tema eest hoolitseda
  • viia kass ajutiselt loomahotelli
  • võtta kass kaasa

Loomahotell

Nn "vana Euroopa" riikides on olemas traditsioonidega ja hästi arenenud teenus, nimelt pakuvad sealsed loomade hoiupaigad loomade ajutise hoiu (nn loomahotelli) teenust. Teenus hakkab tasapisi juurduma juba ka meil, näiteks pakuvad seda mõned loomakliinikud, aga ka varjupaigad-hoiupaigad. Seega esmalt võiksite küsida järele näiteks oma loomakliinikust.
Iseasi on muidugi, kuidas teie kass sellist ajutist "äraandmist" talub. Ja kuivõrd on teil endal selleks närvi…(see sarnaneb mõnes mõttes dilemmaga "kuidas ma ometi saan lapse lasteaeda maha jätta"). Hea oleks, kui saakiste enne otsustamist korraldada paaripäevase katse. Igal juhul on asja positiivne külg see, et kui te olete valinud välja sobiva teenusepakkuja, siis hoolitseb teie kassi eest professionaal, kes muu hulgas oskab ära tunda probleeme, reageerida võimalikele tervisemuredele ja hoida ära kassi hulkumaminek.

Kassihoidja

Teie variant on palgata kassihoidja… muide, paljudes Euroopa riikides pakutakse sellist teenust koos kompleksse koduhoiuteenusega – selleks eraldi palgatud inimene ei valva mitte ainult teie kassi, vaid hoiab regulaarselt silma peal ka näiteks toataimedel ja üldse tervel elamisel. See on teenus, mis meie kogemuse kohaselt Eestis alles hakkab tekkima.


Kass reisil kaasas – soovitus nr 1

Kui teie kass ei kuulu just reisikasside erilisse liiki, siis kordame siinkohal soovitust, et temaga ringisõitmist tuleks võimalusel siiski vältida. Ta ei naudi reisimist, olukorra ja territooriumi vahetumist - tema jaoks on see lihtsalt väntsutamine. Erandeid muidugi on, ma olen ühes Rootsi kämpingus ise näinud peret, kes autost välja pudenedes asetas majakese trepile ka transportpuuri… kassiga. Minus ärkas muidugi kohe kassiõiguslane ja käisin iga natukese aja tagant luuramas, kuidas kass ennast tunneb. Kusjuures, väga hästi tundis. Uuris majakese läbi ja jäi siis kuninglikult trepi peale tukkuma. Kuid uskuge, see on siiski väga erandlik juhus.


Kui teisiti ei saa...

Mis puudutab kassi transportimist üldisemalt, siis loomulikult on kasse väga erinevaid. Mõni käitub reisil üldiselt kenasti ja keerab ennast magama. Minu kogemus Tartu Kassikaitse kassitaksot sõites ütleb siiski, et enamus kiisusid autosõitu ei naudi. Suurem enamus neist on sõidu ajal rahutud ja arvestama peab pideva monotoonse kaeblemisega, mis vahel veidi vaibub, et siis uuesti valjeneda. Mu isiklik kass kaebleb seda enam, mida rohkem ma püüan temaga rääkida ja teda rahustada. Vahel näib mulle, et selline undamine on tema jaoks omamoodi rituaal ja mitte ainult põhimõtteline protest sõidu kui sellise vastu, vaid ka hirm selles ees, et ma kavatsen ta kusagile "ära sokutada."

Alljärgnevalt mõned soovitused juhuks, kui olete teinud läbikaalutud otsuse ja kõiki asjaolusid arvestades on siiski osutunud paremaks viia kass sõitma, olgu siis lühemale või pikemale reisile.

  • Kindlasti transportige kassi transportpuuris, olenemata sellest, kas sõidate oma autoga või ühiskondliku transpordivahendiga (näiteks rongiga). Kassidele tulevad vahel imelikud ideed, näiteks võivad nad pedaalide alla magama kerida või juhile sõidu ajal ootamatult sülle hüpata. Isegi kui kass istub täiesti rahulikult tagaistmel kellegi süles, on järsk pidurdus piisav oht, et ta sülest minema lennata ja viga saada võiks.
  • Ärge kunagi jätke oma kassi seisvasse autosse üksi, eriti mitte suvel. Ülekuumenemine saabub kiiresti ja selle tagajärjed võivad olla väga kurvad.
  • Kui teie kass on sõidu suhtes tundlik, siis ärge andke talle paari tunni jooksul enne sõitu süüa. See vähendab võimalust, et ta ennast sõidu ajal halvasti tunneb.
  • Kui teie kass reageerib reisimisele väga närviliselt ja sõit on siiski vältimatu ja piisavalt pikk, et kass šoki äärele viia, siis konsulteerige loomaarstiga – ka loomade jaoks on olemas ravimid, mida manustades saab kassi enesetunnet parandada.
  • Iga paari tunni tagant peab kassil olema võimalus juua (kindlasti vett!). Transportpuurides on jooginõu olemas, võtke vett kaasa ka tagavaraks.
  • Lennureisidel tuleb järgida IATA (Rahvusvaheline Lennutranspordi Ühingu) poolt kehtestatud reegleid (täpsemalt: "The World Standard for the Transportation of Live Animals by Air").
  • Teise riiki reisides peab kass olema täielikult vaktsineeritud, Euroopa Liidu piires ringi sõites ka kiibistatud.
  • Lõunamaades võivad kassid olla mitmete parasiitide või haiguste kandjad… teie toakassil ei ole tõenäoliselt seda immuunsust kõigi nende hädade vastu, mis on olemas kohalikul sadamakassil, seega KUI te olete ta kaasa võtnud, siis ärge laske teda mitte mingil juhul tundmatus kohas hulkuma!

Kokkuvõttes: kui teil on omaenda suvekodu kusagil looduses ja te plaanite seal veeta kuu või enam, siis oleks ilmselt aus, et samasuguse puhkuse saaks teiega koos veeta ka teie kass. Aga kui te tahate puhkuse ajal külastada oma unistuste linna (stereotüübina tuleb esimesena miskipärast meelde Pariis), siis jätke kiisu parem koju :-)

teisipäev, 8. juuli 2008

Kass, kola ja kolimine

Kolimine on omapärane aeg. Asjad, mis olid enne täiesti olemas, kaovad ei tea kuhu. Asjad, mille olemasolust te juba ammu enam midagi ei teadnud, ilmuvad eikusagilt uuesti välja. Pakkimine on alguses lihtne ja süsteemne ja isegi tore, kuid mida lõpupoole, seda enam võtab võimust entroopia… kuni viimased asjad lähevad juba ilma igasuguse süsteemita kilekottidesse… võib-olla kogemata isegi prügikotti.

Asja hea külg on see, et loodetavasti saate te ise vähemalt aru, mis on selle kõige eesmärk. Teie kass aga vaatab sügava jahmatusega pealt, kuidas tema maailm arusaamatul põhjusel tükkhaaval koost võetakse ja kusagile minema viiakse. Kuni lõpuks viiakse ka teda… kohta, mis on võõras ja lõhnab iga kandi pealt täiesti valesti…

Kolimine tekitab tavaliselt alati suuremal või vähemal määral stressi, isegi kui uues kohas on palju paremad tingimused ja rohkem ruumi. Kuna kassid on väga territooriumikesksed loomad, siis mõjub neile selline ootamatu ja totaalne muutumine eriti stressitekitavalt.

Alljärgnevalt mõned nõuanded, mis on kassiomanikule abiks, et muuta kolimine kiisu jaoks rahulikumaks ja turvalisemaks.

  • Kui mööblit uuesti paika panete ja asju lahti pakite, siis eraldage kass sellisesse kohta, kus ta teile ette ei jää. Kassid on uudishimulikud ja nii võib igasuguseid õnnetusi juhtuda. Vannituba on tavaliselt hästi sobiv, sest seal on soe ja ka vaiksem kui mujal.
  • Jälgige, et kass ei saaks ennast peita ohtlikesse kohtadesse (näiteks mööblitükkide vahele või kastide alla).
  • Ärge vahetage kassi liivakastis kolimise ajal liiva välja – kolige kass uude kohta koos vana liivaga liivakastis. Tavapärane puhastus on loomulikult lubatud (et mitte öelda soovitatav), kuid las jääb midagi, mis tuleb uude kohta kaasa ja lõhnab teie kassi järele :P See on muide täiesti tõsine soovitus.
  • Võtke oma voodipesu vanast elamisest kaasa ja pange uues kohas sama pesu voodisse, ka nii tagate, et osa turvalisi lõhnu tuleb kassiga koos uude koju. Sama tehke ka asjadega, millel kass vanas kohas magas. Püüdke vähemalt üks tuba uuest elamisest kas või osaliselt sisustada kassi jaoks vanade heade turvaliste asjade ja lõhnadega.
  • Kui teil on olemas koht, kus teie kass on varem püsivamalt viibinud (nn alternatiivterritoorium, näiteks suvemaja või teine korter) ja teil on võimalik tagada talle hooldus lühiajaliselt seal, siis viige ta kõige intensiivsemaks kolimisperioodiks sinna ja tooge uude elamisse alles siis, kui te ennast seal juba enam-vähem sisse seadnud olete.
  • Kui teie kass käis enne väljas ja ümbruskond võimaldab tal ka uues kohas hakata väljas käima, siis välja ei tohiks teda siiski mitte kohe lasta. Esialgu peab ta harjuma uue koduga. Selle kohta, kui kaua peaks koduarest kestma, on avaldatud erinevaid seisukohti, minimaalse ajana on nimetatud kahte nädalat, maksimaalne aeg kõigub kusagil kahe kuu kandis. Järgida tasuks "parem karta kui kahetseda"-reeglit. Kasside kaotsimineku juhtumitest moodustavad suure hulga just need olukorrad, kui kass kaob pärast kolimist uude kohta. Tingitud on see kassidele omasest soovist pöörduda tagasi endisele territooriumile.
  • Loomasõbralikes riikides (näiteks Saksamaa, Šveits jt) on uude kohta kolimisel tavaks, et enne kassi õue lubamist teavitatakse tema olemasolust ka naabreid. Abiks on väike infoleht, soovitavalt koos pildi ja kontaktandmetega ning soovitusega pöörduda ka probleemide korral omaniku poole. Kuidas see võiks toimida Eestis… aga tehke proovi : -)
  • Esimene kord, kui te kassi välja lasete, tehke seda varahommikul ja ärge andke talle enne süüa. Väga tõenäoliselt sunnib see teda umbes kahe tunni möödudes koju tagasi pöörduma.

Ja mõni sõna ka veidi üldisematest elukohavahetusega seotud probleemidest.

Kui otsite uut elamist, siis mõelge läbi ka see, milline saab uues kohas olema teie kassi elu.

  • Kas te üldse saate ta kaasa võtta? Kui tegemist on üürisuhtega, siis peate kassipidamise üürileandjaga läbi rääkima. Soovitatav oleks vastavate tingimuste lisamine üürilepingusse, et vältida hilisemaid vaidlusi.
  • Uurige uut elukohta otsides ka seda, millised saavad olema kassi elamistingimused seal: kas ta saab hakata õues käima, milline on ümbrus?

Kurb statistika

Šveitsis satub umbes 18% omanike poolt ära antud kassidest varjupaika põhjusel, et omanik lihtsalt ei saa neid uues kohas enam pidada. Uus elukoht on kassist loobumise põhjuste loetelus kassiallergia järel teisel koha. Eestis ei ole meile teadaolevalt selliseid uuringuid läbi viidud, kuid väga tõenäoliselt on loomade varjupaika sattumise põhjused siingi sarnased.

Me oleme kindlad, et see arv oleks palju väiksem, kui enne elukohavahetust kaalutaks lisaks enda vajadustele ka oma kassi vajadusi ja võimalusi.


Kasutatud allikad: Eva-Maria Kolfenbach "Wir ziehen um" (Our cats 2007 nr 7)

Eva Waiblinger "Tiergerechter Umzug mit Katzen" (Katzenmagazin 2007 nr 5)

neljapäev, 3. juuli 2008

Kass nagu kell

Paljud kassipidajad räägivad lugusid sellest, kuidas nende kassid on neile hommikuse äratuskella eest. Nii nagu päris äratuskelladel, nii on ka kassidel ilmselt väga erinevad “helinad”. Mäletate veel neid vanu jubedaid tiksuvaid kellasid, mis äratades hakkasid plärisema häälega, mis magaja hetkega surmahirmus püsti hüppama panid? Samamoodi hüppab mõni kass magajale rinnale ja hakkab valjuhäälselt näuguma. Teine läheneb vaikselt ja alustab tasasel häälel, helitugevust järjest suurendades, kuni te lõpuks ennast püsti ajate ja talle teenitud tähelepanu osutate.

Minu Kassil on õigupoolest mitu erinevat režiimi. Ühel neist hüüab ta lihtsalt eemalt kindla intervalliga "Näu!" See sarnaneb veidi nn “veepiinamisele” (teate küll – vesi pannakse kindla intervalli järel tilkuma) ja on oma järjekindluses ausalt öeldes küllaltki efektiivne :-) Teine meetod rajaneb Kassi lootusel, et ma hoolin teatud määral oma magamistoakapi saatusest: ta hiilib kapi juurde ja tõmbab tasakesi "kriips-kraaps" küüntega mööda kapiust. Loomulikult tõusen ma selle vastiku hääle peale üles :P Imelik on aga see, et tegelikult ei ole kapp siiani kannatada saanud ja ausalt öeldes pole ma päris kindel, mil moel õnnestub Kassil üheaegselt kappi mitte ära kraapida ja ometi jätta mulje, et just seda ta teeb.

Kolmas variant meeldib mulle kõige enam. See seisneb vaikses ligihiilimises, mille käigus tasane nurrumine muutub järjest valjemaks. Äratus lõpeb sellega, et Kass nurrub mulle valjuhäälselt kõrva ja kõditab mind oma vurrudega. Vurr ja nurr…

Mõnikord ütlen ma talle: "Kass, lõpeta palun. On öö, lase mul magada!" ja hämmastav - vahel ta usubki mind. Aga kõik see sõltub kuuseisust ja toidukausi seisundist ja tujust ja sajast muust asjast.

Kuid lisaks sellele, et Kass mind äratab, viib ta mind samamoodi ka magama. Kui kell on sealmaal, et on saabunud (tavaline) magamamineku aeg, tuleb ta mu juurde ja istub kõigepealt nõudliku näoga mu ette. Kui ma olen piisavalt taipamatu, hakkab ta mind kutsuma. Teate küll, kuidas nad seda teevad. Kurr. Näu. Neli sammu eemale. Küsiv kontrollpilk üle õla. Hmmm - ta ei saanud aru? Hea küll, proovime uuesti... Kurr... Nõnda teeb ta mitu korda. Kui ma näitan üles erilist taipamatust, siis üritab ta loomulikult igal viisil veenvust lisada. Näiteks võtab tasakesi hammastega mu jalast ja sikutab. Ja umbes nagu last magama sundivate vanematega, on ka temaga teatud määral võimalik kaubelda... et “kohe tulen” või “oota veel natuke” või muud sarnast. Aga ikka ainult teatud määral.

Aga jah... kassipidajad on oma tänu oma kell-kassidele leidlikud. Ühest foorumist lugesin soovitust, et kui kass sind hommikul liiga vara äratab, siis tuleb ta “mõnest kohast natuke märjaks teha, sest siis ta peab hakkama ennast pesema” :P
Umbes nii, et vajutad äratuse korraks kinni ja magad veel viis minutit...
Jah, ja arvake ära, kes on see, kes selleks ajaks, kui sina pead hakkama ennast lõpuks tööle/kooli vedama, on ennast uuesti voodi peale magama sättinud?
:-)