Kodukiisude esivanemad

Pilt pärineb selliselt veebilehelt:

http://www.surok.fi/rotuesittelyt/oci.php

Teadlastel on alust arvata, et kodukassid pärinevad Aafrika metskassist (Felis silvestris lybica), keda on kutsutud veel kõrbekassiks ja ookerkassiks (sõna "ooker" pärineb algselt kreeka keelest ja tähendab kollakat pigmenti, mis võib varieeruda kollasest roostepruunini). Kutsume teda siis lihtsustamise mõttes ookerkassiks, kasvõi selleks, et eristada kodukassi Põhja-Aafrikast ja Lähis-Idast pärinevat esivanemat tema üle terve Aafrika kontinendi levinud sugulastest. Ookerkass kodustas inimesed umbes 10 000 aastat tagasi. Jah, just sedapidi – kass kodustas inimesed, allpool veidi täpsemalt ka sellest, kuidas see juhtus. :)

Küproselt on leitud umbes 9500 aasta tagused matused, kus koos inimeste säilmetega leiti ka ookerkassi omad. Uuemate uuringute järgi hakkas kodukass ookerkassist eristuma umbes 8000 aastat tagasi Lähis-Idas. Esimesed kassid tulid inimeste kodudesse ja viljaaitadesse ilmselt mõnes Lähis-Ida põllumajanduslikus asulas, tõenäoliselt tänases Iraagis, ja DNA-uuringute põhjal arvatakse, et 600 miljonil kodukassil on viis ookerkassist esiema. Inimesed nägid, et kassid on ilusad ja armsad loomad, kes pealegi hävitavad kahjuritest hiiri ja rotte. Egiptlased hakkasid kasse massilisemalt kodustama umbes 4000. a. e.Kr.

DNA-testi põhjal arvatakse, et ookerkassi teed läksid Euroopa metskassist lahku umbes 173 000 aastat tagasi. 131 000 aasta eest eemaldusid ookerkassist Aasia metskass (Felis silvestris ornata – kelle seas eristatakse Kesk-Aasia metskassi ja Hiina kõrbekassi) ja Lõuna-Aafrika metskass (Felis silvestris cafra – keda on peetud ka Aafrika metskassi eraldi alamliigiks). Aafrika metskassi erinevad alamliigid (kokku on neid 11-17), ookerkassi lähisugulased, on levinuid üle kogu mandri, välja arvatud Sahara kõrbe keskosas ja troopilistes vihmametsades, kuigi hiljuti on kasse leitud ka Kongo metsadest.

Ookerkass on Euroopa metskassist lühema karvaga, mis värvuselt võib ulatuda liivakarva pruunikatest toonidest kuni kollakashallideni ja tema sabal on iseloomulikud mustad triibud. Kasuka värvus võib sõltuda elukohast. Kõrbetes elavad kassid on heledamad ja metsakassid tumedamad. Ookerkassi kõrvatagused on punakat tooni. Erinevalt valdavalt triibulisest Euroopa metskassist ja täpilisest Aasia metskassist puuduvad Aafrika metskassi kasukal selgelt eristatavad mustrid. Ta on ka Euroopa metskassist veidi väiksem, kuid kõrgemate jalgadega. Tema kehapikkus on 45-75 cm, saba ulatus 20-38 cm ja kehakaal jääb tavaliselt vahemikku 3-6,5 kg.

Ookerkassi menüü on sarnane kodustatud liigikaaslasega. Ta sööb hiiri, rotte ja teisi väiksemaid imetajaid, nagu jänesed ja küülikud, samuti linde, roomajaid, konni ja putukaid. Ookerkass kütib öösel ja koidikul. Ta hiilib esialgu umbes meetri kaugusele saagist ja seejärel ründab. Sattudes ohuolukorda, ajab ookerkass end turri, püüdes näida suuremana, kui ta tegelikult on. Erinevalt metsistunud kodukassidest, kes võivad elada kassikolooniates, on Aafrika metskass jäänud ürgkassilikult individualistiks. Igal ookerkassil on oma territoorium, mis võib ulatuda mitmete ruutkilomeetriteni. Isakassi territoorium võib kattuda mitme emakassi territooriumiga.

Ookerkasside sündimine ja kasvatamine ei erine oluliselt Euroopa metskassidest. Ookerkassi pesakonda sünnib tavaliselt kaks kuni kuus kassilast. Kandeperiood on 59-69 päeva. Enamus kiisulapsi sünnib vihmaperioodil. Sündides on nad pimedad. Ema juures veedavad nad esimesed 5-6 elukuud, siis hakkavad iseseisvalt elama. Suguküpsuse saavutavad ookerkassid umbes aastaselt. Erinevad metskassiliigid suudavad omavahel ja ka kodukassiga paaritudes anda omakorda paljunemisvõimelisi järglasi. Niisiis ohustab ka ookerkassi „tõupuhtust” segunemine kodukassiga :)

Ookerkassid võivad elada 12-15 aasta vanuseks. Nad levivad Põhja-Aafrikast Lähis-Ida ja Araabia poolsaareni, asustades Nuubia, Sahara ja Araabia kõrbete mägisemaid ja veerikkamaid osasid, poolkõrbeid ja savanne. Nende asuala võib ulatuda kuni troopiliste vihmametsade piirini. Erinevalt Euroopa metskassist on tema Aafrika sugulane kergesti kodustatav ja tema elupaigad on sageli inimasulate läheduses. Tänapäeval on Aafrika metskassi Auduboni Ohustatud Liikide Uurimiskeskuses Louisiana osariigis Ameerika Ühendriikides juba ka kloonitud.

Kuidas ookerkass inimesed leidis? Ookerkass ei ehita endale tavaliselt ise pesa. Tihtipeale kasutab ta teiste loomade mahajäetud pesasid, kuid on pandud tähele, et ta võib asuda ka ühes suures "korteris" mägra või meemägraga. Mäkrade urud on tavaliselt suured ja "mitmetoalised", kus jätkub ruumi ka teistele. Nii kass kui mäger on puhtad ja korraarmastajad loomad ja saavad üksteise kõrval elades hästi hakkama. Tõsi, vahel tuleb ette sedagi, et nad murravad teineteise poegi, kuid üldjuhul on nad võimelised rahumeelselt elamispinda jagama. Arvatakse aga, et ühel hetkel hakkasid kassidele rohkem meeldima inimeste eluasemed, mis olid mäkrade omast veelgi suuremad ja kus olid ka paremad toitumisvõimalused. Inimesed ja kassid harjusid teineteisega ja nii saigi alguse nende kooselu. Erinevalt paljudest teistest koduloomadest tuli kass inimese majapidamisse ise. Seetõttu võibki väita, et mitte inimene ei kodustanud kassi, vaid kass kodustas inimese :)

Kasside esivanematest veel:

http://dialspace.dial.pipex.com/agarman/lybica.htm

http://lynx.uio.no/lynx/catsgportal/cat-website/catfolk/libyca01.htm

http://www.nytimes.com/2007/06/29/science/29cat.html?_r=1&ex=1187236800&en=2b553cb12899e818&ei=5070

http://lovelyanimals.onepagefree.com/?id=5899&onepagefree=qsgubdggg8ova6pgi1j32u8873