Veel üks jõululugu :)

Selline armas lugu :)

Jõulud tulnud ju

Arutelu ühes foorumis:
"Mida teie oma kassidele jõuludeks kingite?"
"Mina kingin talle tuunikala…" "Mina mänguhiire ja korraliku kraapimisposti"… "Mina kingin karvase padja"… "Aga mina kingin talle teise kassi" ;-)

Inimeste aeg kulgeb oma rituaalide ja verstapostidega, kasside aeg omadega. Kuid kuna just inimesed on kehtestanud oma maailmakorra ja mitte vastupidi, siis on paratamatu, et jõuluaeg omab mõju ka kõigile teistele meiega koos elavatele olenditele. Esiteks muidugi see, et jõulude eel ja ajal tuleb meile (loodetavasti) meelde veidi aega hea olla :-) Kas ka kassidele jõuluajal traditsioonide kohaselt tavalisest paremat süüa anti, pole teada, kuid kõikvõimalikke kingitusi teevad inimesed oma kiisudele tänapäeval tõesti. Üle pingutada ei ole siiski mõtet, sest ilus roosa lehv ümber kaela ei ole kindlasti see, mida Teie kass jõuludeks sooviks :P

Mida ta mõelda võib?

Esiteks, ilmselt mõtleb kass jõuluaskeldusi kõrvalt vaadates umbes nii nagu Muumitrolli-tegelased, et kuna kõik on nii kohutavalt ärevil ja sebivad ringi ning astuvad talle saba peale, siis on jõulud tõenäoliselt midagi ohtlikku. Teatud mõttes on tal ehk isegi õigus, sest sellised jõululisandid nagu põlevad küünlad võivad koosluses kassiga tõesti ohtlikud olla – nii kassile endale kui ka inimestele. Ehk nagu üks tuttav märkis: koheva sabaga kass ja põlev küünal ühes toas on suurema ohu allikas. Meie praeguse kassi esimesed jõulud sisaldasid samuti uudishimulikku tutvumist küünla ja elusa tulega. Jäädavaid kahjustusi õnneks ei järgnenud, edaspidi on kass suhtunud küünaldesse väga aupaklikult.

Piparkoogid…

On uskumatu, aga ma tean päris mitut kassi, kes kõik tunnevad mingit salapärast tõmmet piparkookide poole. Võib-olla sisaldavad need mingit kassidele meeldivat ainet? Paljud kassid näivad armastavat üldse igasugused küpsiseid, aga näiteks meie kass on tõeliselt võlutud just jõulude ajal lauale pandud piparkoogikausist. Aeg-ajalt kaovad sealt mõned piparkoogid, et siis osaliselt ja närituna uuesti kusagilt voodi alt välja ilmuda. Kui ma lubaksin, siis istuks kass ilmselt terve igaviku kausi kõrval ja õngitseks käpaga ükshaaval piparkooke välja.

Oh kuusepuu, oh kuusepuu…

("Mis ajast kasvavad puud toas?!" mõtles kass ühel jõulueelsel pärastlõunal uinakust ärgates ja unise peaga elutuppa saabudes üllatunult.)

Kui kuusk juba toas on, siis avanevad mitmed huvitavad võimalused. Esiteks on põnev proovida, kas seda mööda saab sama hästi üles ronida kui väljas… Upsssss… kuusk läks viltu ja inimene sai kurjaks :-(

Järgmiseks võib proovida kuuse otsas rippuvaid asjakesi kinni püüda… kui hästi õnnestub, siis neid ka alla võtta ja minema tassida… See läheb juba paremini, see tähendab ilma suurema kärata korda. Ega inimestel see matemaatika nii tugev ka nüüd ei ole nagu nad arvavad. Mõned kuulid tulevad diivani alt välja alles uuel aastal, suurpuhastuse käigus.
Kõige turvalisem meelelahutus on lihtsalt lamada rohelise oksatihniku varjus ja kujutleda, et on suvi ja heinamaa ja päikesepaiste… Muide, kas Te teadsite, et kuusejalas olev vesi (mhmh, kuusejalavesi :P) maitseb kõige paremini – peaaegu niisama hästi nagu maal õues olevas veeämbris olev vesi? Ma ütlen Teile: jõuluajal pole tõesti vaja veekaussi täita!

Hetkeks (ja eriti saabuvate pühade eel) võib muidugi mõtiskleda ka teemal, milline oleks inimeste elu siis, kui maailm oleks korraldatud hoopis kasside järgi ja meie seal sees oleksime vaid külalised. Kuidas meie oma vurre kõrvetaksime, mille üle imestaksime, pahandaksime ja millistesse raskustesse satuksime… Ja kas me saaksime ühelt poolt rahumeelse puhkamise ja ilusolemise ning teiselt poolt innuka küttimise nii edukalt ühendada, nagu seda teevad meie karvased kaaslased. Õigupoolest… sellele viimasele on vistvastus olemas… vähesed suudavad seda. Ja sellest on kahju.

Häid saabuvaid pühi ja hoidke ikka oma kiisusid ja kõiki teisi kalleid ja sõpru. Tehke neile pai, rääkige ja mängige nendega. Nad kõik (olenemata liigist ja jalgade arvust) ootavad seda ilmselt isegi rohkem kui kingitusi :-)

Metsakiisud

Pilt pärineb siit (Alex Kolesnikov "Die Sibirische Katze")

Kui te Euroopa metsades kassi näete, siis ei pruugi tegemist olla ilmtingimata metsistunud kodukassiga, vaid hoopis ühe haruldaseks jäänud omaette kassiliigiga. Euroopa metskass (Felis silvestris silvestris) näeb välja nagu tavaline kodukass ja inimsilm ei suudaks neid täenäoliselt välimuse järgi eristada. Kõige kergem on neid eristada saba järgi - metskassi saba on tömbi otsaga. Enamasti on nad suurema kodukassi suurused. Tema karvastiku värvus on tume, ulatudes hallist kuni pruunini, ja kaetud õrnade triipudega. Šotimaal elab musta värvi Kellase kass, Euroopa metskassi alaliik. Metskassi musta variatsiooni on kohatud veel Kaukaasias. Siiski arvatakse, et tegemist on mets- ja kodukassi hübriididega. Võrreldes tavalise kodukassiga on metskassil laiem nägu, pikem karv ja lühem tömbi otsaga saba. Erinevad ka metskassi ja kodukassi hammastikud. Euroopa metskassile pai teha ei ole lihtne. Ta on arg ja ettevaatlik loom ning hoidub inimestest eemale. Isegi kui nad noorena inimese juurde satuvad, jäävad nad iseseisvaks, metsikuks ja kodustamatuks.

Metskasse on üldse kolme põhiliiki: Euroopa metskass (Silvestrise perekond) elab Euroopa metsapiirkondades; Aafrika metskass (Lybica perekond) elab üle kogu kontinendi Sahara kõrbest Lõuna-Aafrikani, välja arvatud Lääne-Aafrika ekvatoriaalsed vihmametsad, aga samuti Lähis-Idas; Aasia metskass (Ornata perekond) elab laialdasel territooriumil Lääne-Aasiast kuni Indiani ja Hiinani. Euroopa metsadesse ilmusid metskassid kiviajal, kui jääaeg taandus. Euroopa metskass eraldus Martelli kassist 250 000 aastat tagasi; 20 000 aastat tagasi läksid lahku Euroopa metskassi ja Aafrika metskassi teed; 4000-8000 aastat tagasi tekkis viimasest kodukass.

Erinevalt öise eluviisiga kodukiisudest armastavad metsakiisud jahil käia päeval. Kuid näiteks Šoti metskassi juures on täheldatud ka öist eluviisi. Arvatakse, et nad on keskmisest kodukassist mõnevõrra kogukamad ja et just Euroopa metskassidelt on meie triibikud või tabbyd kodukiisud pärinud oma välimuse. Teadlased on välja arvestanud, et kodukassi ja metskassi geneetiline erinevus või ulatuda 39%-ni. See on päris suur erinevus - meenutagem, et inimese ja inimahvide geneetiline erinevus võib olla vaid mõneprotsendiline. Kodukassi esivanemaks peetakse hoopis Põhja-Aafrikas elav ookerkassi (Felis lybica).

Euroopa metskassi erivormid on veel caucasica, kes elab Türgis ja Kaukasuse mägedes; grampia, hävimisohus liik on eraldatuna säilinud Šotimaal; jordansi elab Baleaari saartel, cretensis Kreetal ning reyi Korsikal. Kaks viimast alamliiki on väljasuremise äärel. Euroopa metskass on üks metskassi alamliike, kes sajandeid tagasi hõlmas laialdase territooriumi, kuid nüüd arvatakse alles jäänud olevat vaid vähesed isendid: Šotimaal; Ibeeria, Balkani ja Apenniini poolsaartel; Türgis; Kesk-Euroopas: Saksamaal, Šveitsis, Poolas, Tšehhis, Slovakkias, Prantsusmaal, Belgias ning Luksemburgis; aga ka Ukrainas, Moldovas ja Kaukaasias. Metskasse võib kohata ka mõnedel Vahemere saartel: Baleaaridel, Korsikal, Sardiinias, Sitsiilias ja Kreetal, kus nad võivad olla segunenud Aafrika metskassiga. Nad on kadunud kunagistelt asualadelt Inglismaalt, Walesist ja Skandinaaviast. Juhukülalisena võib neid kohata Austrias ja Hollandis. Saksamaal arvatakse elavat 3000-5000 Euroopa metskassi.

Kõige sagedamini Euroopas võib metsakiisusid kohata Ibeeria poolsaarel, Hispaanias ja Portugalis. Kui Duro ja Ebro jõest põhjas võib kohata tavalist Euroopa metskassi, siis lõuna pool elab metskassi Ibeeria erivorm, kes on põhjapoolsest liigikaaslasest mõnevõrra suurem. Varem peeti neid erinevateks liikideks, kuid 1963.a. leidis metskassi palju uurinud Soome zooloog Björn Kurtén, et Ibeeria kassid on pigem säilitanud oma kiviaegse välimuse. Eestist on leitud metskassi luid kiviaegsetest Kääpa ja Tamula asulakohtadest. Mõnevõrra rohkem on neid avastatud kiviaegsetest asulakohtadest Lätis. Enam võib jälgi metskassi tegevusest kohata Skandinaavias. Nad on endale koha leidnud ka Skandinaavia mütoloogias. Legendi järgi vedasid metskassid muinasskandinaavia armastusejumalanna Freyja vankrit.

Euroopa metskass võib olla 450-750 mm pikk ja 3-8 kg raske. Tema eluiga võib ulatuda 15 aastani. Nad paarituvad tavaliselt üks kord aastas, hilistalvel, ning 63-68 päevase kandeperioodi järel toob kassiema ilmale 1-8 kassipoega. Kõige rohkem sünnib kassipoegi mais. Kümnepäevaselt lähevad kiisupoegadel silmad lahti ja 16-20 päeva järel jooksevad nad juba ringi. Kaheteistnädalaselt lähevad kiisud jahile ja viiekuused kassid võivad minna eraldi elama. Suguküpsuse saavutavad metskassid aastaselt, isakassid 9-10 kuuselt ja emakassid 10-12-kuuselt. Metsakiisud on pelglikud üksildased loomad, kelle territoorium võib ulatuda kolme ruutkilomeetrini. On üllatav, et väidetavalt on tegemist võrdlemisi monogaamsete loomadega, kellel on sageli kindlad partneid ja isakass aitab emakassil poegi üles kasvatada.

Euroopa metskassidele meeldib elada okaspuu- või lehtpuumetsades, sest sealt leiab ta oma toidulauale maitsvaid metshiiri, uruhiiri, mügrisid, karihiiri ja teisi väiksemaid närilisi. Lihatoiduliste metsakiisude toidulaualt võib leida veel linde, putukaid ning väiksemaid imetajaid ja roomajaid. Kala püüda aga Euroopa metskassidele ei meeldi. Šoti ja Kesk-Hispaania metskassid võivad elada ka avamaal ja nõmmedel, sest neile meeldib seal elavaid küülikuid ja jäneseid küttida. Nagu kodukiisudki, kasutavad metskassid taimi seedetrakti haiguste raviks. Tihti võivad nad elada märgaladel, nagu soistes madalikumetsades. Kaukaasias on tähele pandud, et metsakassid võivad nädalaid elada puu otsas, püüdes sinna peitu läinud närilisi. Neile ei meeldi väga lumised ja külmad alad, kus on kõrge lumikate, üle 20 cm, ja kus lumi on maas rohkem kui 100 päeva. Neid võib kohata kuni 3000 m kõrgusel.

Metskasside arvukust on piiranud segunemine kodukassiga, hübriidide teke, ja inimtegevus, mis hävitab kasside elualasid. Mõned teadlased arvavad, et puhtaverelisi Euroopa metskasse ei olegi enam loodusesse alles jäänud. Samuti ohustavad kasse autod, metsloomade tarvis pandud lõksud ja püünised, haigused ja isolatsioon. Šoti metskassi, keda on säilinud 400 isendi ümber, peetakse üheks väheseks allesjäänud segunemata liigiks. Eriti raskeks kujunesid Euroopa metskassile 18. ja 19. sajand ning 20. sajandi esimene pool, mil liigi arvukus tugevasti vähenes. Varem on metskassi kütitud ka naha pärast. Praegu tohib metskasse küttida Aserbaidžaanis, Rumeenias ja Slovakkias. Küttimise tõttu on metskasside arvukus Slovakkias kahanenud kahekümne aastaga 900-lt 160 isendini. Euroopa riikides on metskassi küttimine valdavalt siiski keelatud. 20. sajandi lõpul on hakatud tegelema metskassi kaitsega. Baieris lasksid sealsed looduskaitsjad kümne aasta jooksul (vahemikus 1984-1993) koguni 237 vangistuses sündinud kiisut tagasi loodusesse. Esimestel nädalal jäid paljud neist auto alla ja hukkusid, suremus ulatus 30%-ni, kuid lõppkokkuvõttes seadsid kassid end siiski sisse ja andsid isegi järglasi. Looduskaitse tegeleb aga põhiliselt olemasolevate populatsioonide säilitamisega, sest kodukassiga segunemise oht on kõrge.

Kassid Freya vankrit vedamas (Wikipedia)

Euroopa metskassist veel:

http://www.markuskappeler.ch/tex/texs2/wildkatze4.html

http://dspace.dial.pipex.com/town/plaza/abf90/bco/silvestr.htm

http://www.scottishwildcats.co.uk/

Kass aias, kass aias...

Mõned inimesed armastavad kasse, teised ei salli neid silmaotsaski. Ühes asjas on inimesed enamasti siiski ühel nõul – mitte keegi ei soovi, et kassid, olgu nad siis omad või võõrad, kaevaksid üles või pööraksid segamini nende aia.

Üks probleeme, millega väga sageli meie poole pöördutakse, on eramajade rajoonides majade ümber luusivate suvaliste kasside hordid. Inimesed on seejuures erinevad ja seda ei saa neile ka kuidagi ette heita. Näiteks vaatab üks mu hea tuttav alati teatud uudishimuliku sõbralikkusega seda, kuidas kõik lähikonna kassid kogunevad tema aeda niipea, kui ta vaid aiagrilli välja tõstab. Pange tähele – piisab vaid selle rauakobaka aeda vedamisest, kui nad välja ilmuvad. Neid on... tavaliselt ikka üsna mitu :-) Neil oli kõigil kodu. Ja ikkagi ilmuvad nad kõigile aiapidudele kontvõõraks. Kõik inimesed ei ole nii kannatlikud kui mu tuttav, ei peagi olema. Seega tekib õigustatud küsimus – kui ma EI taha võõraid kasse oma aeda, siis millised on minu võimalused neid eemal hoida? Ma ei räägi kasside tagakiusamisest ega millestki, mis võiks neile viga teha. Ma pean silmas muid, inimlikumaid võimalusi.

Kassid on tujukad loomad, seda kogeme nendega kokku puutudes ikka ja jälle. Nimetagem seda siis iseseisvuseks, paindumatuseks, põikpäisuseks või kuidas iganes, aga fakt on see, et üks keerulisemaid asju kassipidamise juures on kassi käitumise mõjutamine soovitud suunas.

Kui jutt on oma kassi(de) ohjeldamisest, siis soovitab dr Leonard Perry püüda hakatuseks mõelda nagu kass – kus talle meeldib käia ja miks talle meeldib seal käia. Kui naistenõges (catnip) ja palderjan välja arvata, siis üldiselt ei tunne kassid taimede vastu kõrgendatud huvi ja ei saa öelda, et nad liiguks aias otsese eesmärgiga hävitada kohalik taimestik :-) Sageli on õu nende jaoks lihtsalt "üks suur liivakast" ja teie peenrad, kus muld on kobe, tunduvad kassile just kõige õigema kohana, kus oma asju ajada. Sel juhul võiks kasside "peenrast väljakolimisel" aidata see, kui rajate kassi jaoks aianurka spetsiaalselt saepuru ja liiva seguga kaetud platsikese. Naabrikasside peenrast eemale peletamiseks võib mitte-kassiomanikel muidugi olla tüütu midagi sellist tegema hakata.

Kanepi Aiandi andmetel on üheks kasse ja ka koeri peletavaks taimeks siniseõieline nõges. Sama taime nimeks on Eesti taimenimede andmebaasi järgi väidetavalt koera ilunõges. Ladina keeles on sellele taimele pakutud erinevaid nimesid, variandid on järgmised: plectranthus caninus roth
(sünonüümid coleus caninus (roth) vatke, ka coleus canin hybride). See taim soovitatakse istutada just kohta, kus te ei taha, et kassid käiks. Väidetavalt ei mõju see sugugi mitte kõigile kassidele ja koertele, kuid tihti olevat toime siiski olemas. Aiandusfoorumites on siiski avaldatud ka arvamust, et see taim kas ei mõju üldse või siis mõjub hoopis ligitõmbavalt. Nii et taas kord on kõik individuaalne. Aga proovida võib ikka. Seda enam, et mitmetes rahvusvahelistes foorumites väidetakse, et see taim mõjuvat peletavalt ka näiteks rebastele ja jänestele.

Veel ideid foorumitest:

• Kassid hoidvat ennast eemale siledast fooliumist. Muidugi pole mõeldav aia katmine sellega, aga kui see panna mõneks ajaks maha kohta, kust tahate kasse eemale peletada, siis jätavad nad selle koha rahule ja ei lähe sinna enam ka siis kui foolium ära võtta.
• Mõningatel andmetel aitavat tubakaleotis (sh tavalistest suitsukonidest) või suitsutuhk. Suitsetama ei soovitaks selle retsepti katsetamiseks kellelgi siiski hakata :)
• Kaevamise vastu on soovitatud katta peenardevaheline osa kruusaga.
• Väidetavalt mõjuvat ka ultraheli.
• Kassidele ei meeldi tsitruseliste lõhn (kehtib ka tubase peletamise soovitusena). Näiteks soovitatakse piserdada aeda sidrunimahla või panna sinna sidrunikoore tükikesi.
• Veel on soovitatud kasutada liikumisanduriga kastmissüsteeme. Ootamatu vihmahoog on enamiku kasside jaoks ebameeldiv üllatus.
• Koisid peletavatest ainetest ja taimedest on mõnel juhul abi ka kasside eemale hoidmisel. Samuti soovitatakse cayenni pipart.
• Olemas on ka spetsiaalsed spreid: Get off, Pink Nit... neid on mitmeid erinevad. Osa neist, tuleb tunnistada, peletab eemale pigem inimesed kui kassid :P Aga nagu inimesi on erinevaid, nii on ka erinevaid kasse. Nii et proovige järele, mis teile kõige enam sobib. Väidetavalt saab inimese jaoks meeldiva lõhnaga kassipeletaja ökopoekestest – see on apelsiniõli, mida tegelikult kasutatakse puhastusvahendina.
• Abi võib olla ka väga paljudest teistest aroomiõlidest. Näiteks teepuuõli on kassidele väga vastumeelne. Ühes foorumis kirjeldatu kohaselt on teepuuõliga võimalik kaitsta taimi kassi eest nii, et panna avatud pudel taimede lähedale. Halb on muidugi see, et aroomiõlidel on kalduvus üsna kiiresti lahtuda.
  

Oh, ja veel üks omapärane soovitus ühelt inglisekeelselt lehelt. Nimelt - kassidele ei meeldi roomajad ja väidetavalt aitavat neid peletada ka mänguasjapoodides müüdavad odavad kummist maod. Sama triki veelgi odavam variant olevat tükkideks lõigatud vana kummivoolik. Võib-olla pärineb see idee kusagilt Florida krokodillisoode servalt, sest kus mujal oleksid maod tagaaias normaalne osa aiakaunistusest?!

Veel on soovitatud, et kui endal ei ole kassi (ega koera) ja õue kipuvad võõrad hulkuvad kassid, siis võtke endale kass, kes territooriumi üle võtab. Või siis koer, kes kassid eemale peletab. Teate mis... see on VÄGA vale põhjus endale loom koju tuua. Kui te seda looma ei taha tema enda pärast ja kui te näiteks armastate taimi, aga ei hooli eriti loomadest, siis ärge looma siiski võtke. Teil ei ole temast mingit rõõmu nii nagu ka temal teist. Kasutage teisi võimalusi :-)

Tubane peletamine
Üks probleem, millega paljud kassiomanikud kokku puutuvad, on mööbli või tapeedi kraapimine. Sellel võib olla mitu põhjust, näiteks võivad kassid seda teha puhtalt liigiomasest küünte teritamise vajadusest. Kui neile on tagatud kraapimispuu või muu selle jaoks spetsiaalselt kohandatud koht, siis peaksid nad idee pooles mööbli rahule jätma. Paraku ei ole see alati nii ja mõnikord on nende käitumisel hoopis teised motiivid. Näiteks võivad nad kraapida selleks, et peremehe-perenaise tähelepanu püüda. Sellisel juhul võib tekkida vajadus muuta teatud eseme kraapimine kassile põhimõtteliselt vastumeelseks. Kuidas seda teha?

Üks võimalus on jällegi kasutada peletavaid lõhnasid. Kuid kui näiteks kass armastab mõnest kohast tapeeti kraapimas käia, siis võib kaaluda ka seda, kas elamist saaks kuidagi nii ümber korraldada, et sinna kohta panna mingi selline materjal, mida kass saakski kraapida ja mida saaks aeg-ajalt ka välja vahetada. Olen ise näinud ilusat esikut, mille ühest seinast alumine pool oli kaetud just sellise matitaolise kattega, kus kass oma küüsi teritada sai.

Kassi ebasobivale käitumisele soovitatakse reageerida veepritsiga, kuid nii, et kass ei saaks aru, kust vesi täpselt pärineb. Mõjusam pidi sel moel olema just kassipoegade õpetamine, vanad kavalad kassid saavad reeglina juba aru, kust vesi pärineb ja teevad teie selja taga oma ideed ikkagi teoks.

Kassimeelitajad
Vahel on vaja saavutada ka vastupidine – meelitada kassi teatud kohas käima, teatud asjade (nt kraapimispuu) vastu huvi tundma. Esimene tuntud kassimeelitaja on palderjan. Seejuures on levinud arvamus, et isased kassid reageerivad sellele intensiivsemalt kui emased. Võimalik, kuid 100% see kindlasti ei kehti. Omaenda kogemus räägib vastupidisest – 8-aastane emane kass tunneb palderjani hõngu juba kaugelt. Piisab sellest, et vanaema oma südametilkade pudeli avab, kui kiisu krapsti kohal on. Samas – vanaema enda 3-aastane isane kass ei pea palderjani millekski (mõlemad kassid on siiski steriliseeritud, nii et neile sooliste iseärasuste omistamine on üldse mõnevõrra küsitav).
Minu kassile meeldib näiteks meliss (nii kuivatatud kui ka värskel kujul), samuti lambavill.

Kokkuvõtteks tundub, et nii peletajad kui ka meelitajad on üsna individuaalsed. Proovige erinevaid, proovige tasapisi, samm-sammult. Küllap lõpuks ikka õnnestub :-)

Ja lõpetuseks veidi huumorit elektroonikafoorumist:
Küsimus: “Kas keegi oskab anda sellise elektroonilise seadme skeemi, mis peletaks hulkuvad kassid majast eemale?”
Vastus: “See on lihtne. Salvesta andmekandjale “Kõtt! Kõtt!” Ja siis pane pleier liikumisandurist tööle."

Kasutatud materjal:
Dr. Leonard Perry, Extension Professor University of Vermont. Keeping cats out of the garden.

Kassikalender valmis :)

Selline on meie ilus kalender :)

Lisaks kalendriosale on seal ka hulgaliselt kõikvõimalikke nõuandeid kassipidajatele.

Kui soovite ka endale sellist, siis võtke meiega ühendust (kassidkoju-ät-hot.ee)

Must kass, nõiarist...

Pildil: meie Carmen

Keskaegne Euroopa vihkas kasse ja kiusas neid innukalt taga. See üldlevinud väide puudutab siis eelkõige “arenenud Euroopat” ehk seda maailma osa, millega me praegusel ajal ennast kõige tugevamalt samastada ihkame. Aga kas me oleme mõelnud sellele, milline tähendus oli kassil Eesti külaelus? Sest tahame me seda või mitte, aga me oleme oma päritolult ikkagi maarahvas – praktiline ja maalähedane ja veidi paganlikki. Seega peaks ka kass kui koduloom meile hästi sobima :)

Seda, milline õigupoolest on kassi kuju meie esivanemate arusaamade kohaselt, on põhjalikult uurinud Kristi Salve ja käsitlenud seda artiklis “Kassi helge kuju Eesti rahvapärimuses”.

Kass, erinevalt teistest koduloomadest, oli nn toaloom. Tal oli mitmeid privileege, mis osaliselt seondusid tema “töökohustustega”, kuid arvatakse, et juba vanasti oskas kass neid privileege välja teenida ka lihtsalt-ilus-olemisega. Huvitav on see, et vanade pajatuste kohaselt tohtisid kiisud ahjupealsel peesitada nimelt seetõttu, et kass oli nn “esimese maja ehitamisel” aktiivne kaasalööja (erinevalt koerast, kes leidis, et tema küll maja ehitada ei viitsi ja võib vabalt ka väljas olla).

Kui rääkida kassi kasulikkusest, siis ei olnud kassist saadud tulu siiski muidugi mitte niivõrd otsene, kuivõrd pigem kaudne – kass aitas elamise mitmes mõttes puhtamana hoida. Kõige olulisem funktsioon on kassil teadagi läbi meie ajaloo olnud näriliste hävitamine. Arvestades seda, milliseid hädasid närilised (eelkõige rotid) keskajal põhjustasid ja millega see lõppes, võib osutuda tõeks väide, et kui kasse ei oleks nii massiliselt taga kiusatud, võinuks ka õudsete haiguste levik olla mõõdukam.

Kuid tegelikult ei olnud ega ole ka praegu vähetähtis see, et kassi ümber hõljub mingi müstiline hubasuse atmosfäär, mis koos kassi võimega ennast suvalisel ajal ja suvalises kohas kerra keerata omab rahustavat toimet.

Milleks kass meie esivanemate arvates veel vajalik võis olla?
Kass oli ja võiks rahvapärimuse taustal olla ka praegu vajalik loom näiteks

• haiguste diagnoosimiseks – kass oskas otsida üles haige koha ja näidata selle kätte sel moel, et heitis sinna magama. Mõningate andmete kohaselt on kassil ka teatud raviomadusi (katkise luu kokkukasvamise soodustamisest oli juttu ka meie blogi aprillikuises postituses, mille pealkirjaks “Nurr”).


• ilma ennustamiseks (teadagi, ilmajaamal on viimasel ajal pidevad ennustamisraskused ja üks kass kulub meie heitlike ilmade tõttu hädasti ära). Eestlased olevat seejuures leiutanud igasuguseid omapäraseid endeid. Näiteks kui kass kraapis lauajalga, siis pööravat tuul vastavasse suunda. Kui kass ronis ahju (radiaatori) peale, siis ennustavat see pakase saabumist. Või kui kass ronis kõrge koha peale, olevat see ennustanud pikka sadu. Rääkimata sellest, et kui kass sõi heina, siis pidi ilm kohe kindlasti muutuma. Siit ka väike tähelepanek: pange endale akna peale veidi kassimuru kasvama ja muutlik ilm on garanteeritud!


• külaliste tuleku ennustamiseks – kui kass ennast pesema hakkas, oli oodata külalisi. Huvitav on see, et erinevad kehaosad, mida kass pesi, ennustasid seda, missugune külaline oli: näiteks kui kass lakkus käppa ja pesi silmi, siis tõi külaline ka külakosti kaasa (süüa-juua, head ja paremat). Kui kass pesi ennast pikali olles, siis olevat oodata laiska külalist (hmm - et ei lähegi enam ära või?!). Kui kass lakkus tagumikku, siis tulevat "häbematta külainimene" :P


• abistamaks teel teise ilma. Nimelt mõne uskumuse kohaselt tagas kasside hea kohtlemine siinilmas nende abi teel teispoolsusesse. (“Kassiga peab igaüks hästi läbi ajama, sest tema aitavat siis teises ilmas klaasmäest üles ronida”). Kass on teatavasti ronija loom, kes teravate küünte abiga jõuab sinna, kuhu inimene ilma abivahendita ei saa.

Aga kas kass siis ikka oli ka vanade eestlaste jaoks kuidagi seotud mustade jõududega?

Kristi Salve kirjutab: "Kui arvestada arhiivis leiduvate uskumusteadete hulka, on absoluutarvudes vägagi palju selliseid, mis kõnelevad kasside (eriti veel musta kassi) seotusest kurjade vaimudega [---] Sama on arvatud muudegi olendite, nt hundi, kohta (sealjuures asja loomislugudega kinnitades). Kassi kohta käivate uskumusteadete koguhulgast moodustavad kassile kuratliku looma imagot omistavad siiski vaid väikese osa.[---]
Tundub küll, et musta kassiga nõidumise kohta kehtib Maia Madara tabav järeldus, mille ta tegi Eestis peetud nõiaprotsesside aluseks olnud kaebuste ja kohtunikupoolsete süüdistuste (mis piinamise tagajärjel ka sageli omaks võeti) võrdlemisel: meie talurahvas ei olnud veel 17. sajandiks omaks võtnud õpetatud demonoloogia seisukohti nõidusest kui jõust, mis tulenes lepingust kuradiga (Madar 1987: 139). Ilmselt võiks siia lisada, et omaks polnud võetud ka õpetust kassist kui kuratlikust olevusest ja maagide töövahendist. Kasside vaenamisele keskaja Lääne-Euroopas sai eespool viidatud. Kahjuks ei selgu kasutatud kirjandusest, kuivõrd ja kas oli tegemist antud ajastul erinevates maades külarahva seas tuntud uskumustel põhinevate aktsioonidega või olid need sealgi õpetatud demonoloogide tõekspidamisest lähtuvad ettevõtmised. Igatahes on minu meelest kummastav, et ei populaarsed kassiraamatud ega ka autoriteetsed kulturoloogilised käsitlused viita kusagil kasside massilisele hukkamisele tuleriidal. Ilmselt on see kujunenud omamoodi üldkehtivaks ja kõigile teadaolevaks tõdemuseks. See, et negatiivne üleloomulik olend võis kassi kujul ilmuda, on omaette teema. Levinud ütlemise kohaselt ei võinud kurat ennast ainult kolmeks asjaks (haugikalaks, kadakamarjaks ja sukanõelaks) muuta. Kassi nende asjade hulgas polnud, nagu ka mitte süüta lambatalle ega pisikest lapsukest, kelle kuju kurat (kuratlik kodukäija vms) on mõnede muistendite-memoraatide järgi võtnud. Niimoodi võidi kohata vägagi ohtlikke elukaid, kes olid ainult pealtnäha pehmed ja karvased."

* * *

Tartu Kassikaitse tänab head sõpra Kristi Salvet, kes on kassifolkloori lähemalt uurinud ja kes andis meile nõusoleku oma materjali kasutamiseks :)

Tartu Kassikaitse toimetused

Pildil: kalendritüdruk Krõõt ootab endiselt oma kodu...

See oli juba mõni aeg tagasi, kui keegi hea inimene meie foorumis juhtis tähelepanu võimalusele, et Avatud Eesti Fondi kaudu on võimalik taotleda erinevat liiki toetusi kodanikuühiskonna arendamiseks ja mittetulunduslike ühenduste võimekuse suurendamiseks. Erinevate ideede kaalumine ja nende sobitamine rahastamistingimustega, samuti projekti kirjutamine ja dokumentide esitamine võtsid aega, aga lõpuks kandsid meie pingutused ka vilja ning selle aasta aprillis esitatud rahastamistaotlusele andis Avatud Eesti Fondi poolt koordineeritav Vabaühenduste fond juulis positiivse vastuse ja 17. juulil sõlmisime projekti “Kassid koju!” elluviimislepingu.

Mida Vabaühenduste fond endast kujutab?

Vabaühenduste fond on rahastatud Islandi, Liechtensteini ja Norra poolt EMP finantsmehhanismi ning Norra finantsmehhanismi vahendusel. Toetust koordineerib Avatud Eesti Fond.

Fondi eesmärgiks on suurendada Eesti vabaühenduste tegutsemisvõimekust, rolli ja mõju ühiskonnas ning toetusskeem on loodud eesmärgiga kaasata kodanikuühendused jõulisemalt majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamisse Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP).
Vabaühenduste Fondi rakendatakse 12 Euroopa riigis. Eesti vabaühenduste võimekuse ja mõju suurendamiseks on VÜFil aastatel 2007 - 2011 kasutada üle 33 miljoni krooni, s.h Eesti rahastab Eesti riik programmi 10 % ulatuses. Loe lähemalt: siit

Millise projektiga on tegemist?

Tartu Kassikaitse sai raha kassikalendri väljaandmiseks. Tegemist on ilusasti kujundatud A5 formaadis lauakalendriga, kus lisaks meie hoolealustest tehtud kaunitele fotodele on ka rikkalik informatiivne osa. See baseerub suures osas käesoleva ajaveebi materjalidel ja on oma nõuannetega kassipidajatele abiks.

Lauakalender on nagu väike ja praktiline raamat. Voldikud ja brošüürid võivad küll olla kasulikud, kuid pärast läbilugemist leiab enamus neist kiire tee vanapaberi hulka. Nägusalt kujundatud kalender on aga kasutusel terve aasta jooksul.

Praeguseks olema oma projektiga juba sealmaal, et kujundus on valminud, välja on valitud ka trükifirma ja trükiteenuse leping sõlmimisel.

Kuidas on kalendrit võimalik saada?

Üks võimalus on see, kui adopteerite mõne meie hoolealuse. Kalendri anname kaasa iga 2008. a. lõpus ja 2009. a. alguses meilt koju mineva kassiga.

Kuid kalendrisoovija võib meiega ühendust võtta ka aadressil kassidkoju[ät]hot.ee.
Lisaks levitame kalendrit oma heade koostööpartnerite – loomakliinikute ja lemmikloomapoodide kaudu. Jälgige reklaami :-)