teisipäev, 26. mai 2009

Üks hea kassiraamat

Vicky Halls, "Salapärane kass"

Viimasel ajal on ilmunud päris palju igasuguseid kassiraamatuid. Mõni on hästi teaduslik, mõni pigem praktiline. Mõni on lihtsalt ilus, mõni on ka kasulik.

Siinkohal ei ole mul plaanis kirjutada lugu ühest järjekordsest (tavalisest) kassiraamatust, lihtsalt Vicky Hallsi "Salapärane kass" on minu hinnangul kõige realistlikum seni eesti keeles ilmunud raamat kasside käitumisest, sotsiaalsest suhtlemisest ja probleemidest. Tegemist ei ole üksnes käsiraamatuga stiilis "kuidas lugeda oma kassi käitumist", see on midagi rohkemat. See on kasside käitumisprobleemide kogenud uurija ja nõustaja (kassilausuja) poolt kirja pandud erinevate lugude kogumik, mis aitab paremini mõista selle imelise, aga alati pisut kättesaamatuks jääva looma mõttemaailma ja tegutsemise motiive.

Minu jaoks teeb raamatu eriliseks otsekohesus ja ausus, millega autor kassidesse suhtub. Ta on sellesse loomaliiki kahtlemata kiindunud, aga see on niisugune kiindumus, mis tekib, ütleme, kaua koos elanud abielupaaril ja olukorras, kus tuntakse nii üksteise häid kui ka halbu külgi ja osatakse üheaegselt nautida heade külgede vilju ning leppida negatiivsete joontega.

Paljud raamatuteemad on tegelikult samad, millest ka siinses blogis juttu on olnud (nt mida arvestada mitme kassiga majapidamises, millised on vana kassi erivajadused, mida tuleb kassi võtmisel silmas pidada, miks kass võib agressiivseks muutuda jne). Kuid autoril on rikkalike kogemuste tõttu oma väidete kinnitamiseks tuua sedavõrd palju näiteid, et see muudab lugemise väga nauditavaks. Lisaks kõigele tutvub lugeja raamatu vahendusel autori enda üheksa kassiga ja elab kaasa nende omavahelistele suhetele, nende kasvamisele ja vanadusele, nende tulekule ja minekule…ja lõpus on päris kurb kohe :-(
Mulle endale meeldisid kõige rohkem lood sellest, kuidas saab ravida (tegelikult ei ole sõna "ravi" siinkohal üldse kohane, aga hetkel ei tulnud midagi paremat ka pähe) kasside agressiivsust ja käitumishäireid ehk mil moel on võimalik tulla toime juhtumitega, mida meil peetakse lootusetuteks ja mille ilmnemisel on esimene soovitus: pange ta magama, ta on ohtlik!

Selles raamatus tuntakse huvi, MIKS kass käitub nii nagu ta käitub.

Teine asi, mis mulle raamatu juures väga meeldib, on see, et autor ütleb ausalt välja, et oma loomulikus olekus on kass siiski õues käiv vaba loom. Jah, ma saan aru, et sellega kaasnevad probleemid ja omaniku täiendav hool ja vastutus ja et mitte igas keskkonnas ei tohiks kassi õue lastagi (ja seda ei eita ka Vicky Halls), aga algse loomuse poolest ei ole kass vaatamata oma heale kohanemisvõimele toa- ega puuriloom, vaid väike omi asju ajav metslane.

Raamatus on näidete varal selgitatud, mis juhtub siis, kui kassil on igav ja antud ka nõu, kuidas selle vastu võidelda. On nii ahvatlev mõelda, et kui oleks piisavalt suur elamine, siis saaks isegi juhul, kui kassi välja lasta ei ole võimalik, kujundada üks tuba kassidele nö "teemapargiks" – väikesed purskkaevud, ronimispuud, erinevad kastid ja karbid, sobiv seina- ja põrandakattematerjal, võib-olla isegi akvaarium (akvaarium, muide, pidavat olema kassi televiisor) :-)
Kõike seda kirjeldab Vicky Halls ühe siiamipaari näitel. Nimelt olid Ying ja Yang (just sellised nimed neil kassidel olid) kohutavalt aktiivsed ja tegutsemishimulised toakassid. Iga päev, mil pererahvas oli tööl ja kassid omapead kodus, lõppes sellega, et elamine pöörati põhjalikult segi – asjad kisti kappidest välja, lambid lükati laudadelt maha ja ajakirjadest jäid järele vaid väikesed paberitükid. Kassid käitusid nagu kõige hullemad vandaalid. See kassipaar oli ilmekaim näide sellest (nagu märkis V. Halls), kuidas "saatan laisklevatele käppadele tegevust leiab".

Loo iroonia seisnes aga selles, et kui alguses ei lasknud kassid pererahval ka nende kodusoleku ajal eriti elada ning nõudsid 200% kogu võimalikust tähelepanust, siis pärast "lõbustuspargi" väljaehitamist oleksid peremees ja perenaine vahel oma kasse ka näha ja nendega suhelda tahtnud. Paraku osutus uus meelelahutus nii köitvaks, et pererahvas hakkas ühel hetkel kaaluma, kas nad ei peaks endale lisaks kassidele võtma seltsiliseks koera :P

Kokkuvõttes: lugege ise seda raamatut ja te saate teada palju uut ja mõtlemapanevat. Võib-olla isegi enda kohta, aga kindlasti kasside kohta :-)

Kommentaare ei ole: