Vaktsineerimine... mis see on ja milleks?

Miks ma peaksin teda vaktsineerima? Ta ei käi ju õues, ei puutu kokku teiste kassidega…
Kui tõenäoline see nüüd ikka olla saab, et õues käies midagi juhtub…
Marutõbe esineb ju nii harva…

Kui tervel kassiemal sünnib terve kassipoeg, siis saab ta esialgu koos emapiimaga kaasa ka teatava immuunsuse nende haiguste suhtes, mille suhtes on immuunne tema ema. Kuid see immuunsus on kahjuks ajutine. Juba umbes kuuenädalaselt hakkab sel moel omandatud immuunsus nõrgenema ja hiljemalt kahekümnendaks elunädalaks on emalt saadud antikehad kaotanud oma mõju. Selleks, et kaitsta kassi tervist ka edaspidi, on vaja teda erinevate haiguste vastu vaktsineerida.

Tartu Raatuse tänava Loomakliiniku loomaarst Ain Erkmaa räägib internetiaadressil http://www.veterinaaria.ee kasside vaktsineerimise kohta nii (refereeritud lühendatud kujul):

"Millal vaktsineeritakse:
kassi vaktsineerimist alustatakse kaheksanädalaselt kassikatku, kasside kalitsiviroosi ja kasside viirusrinotrahheiidi vastu;
kaheteistnädalaselt korratakse vaktsineerimist eelmiste haiguste vastu ning lisandub marutaudi vastane vaktsiin.
Täiskasvanud kasse vaktsineeritakse üks kord aastas.

Enne vaktsineerimist
Et kaitsesüstimine annaks soovitud tulemusi, tuleb järgida teatud reegleid. Vaktsineeritakse ainult täiesti terveid kasse ja seepärast peab alati sellele eelnema looma tervisekontroll. Samuti peab kaks nädalat enne iga vaktsineerimist andma oma lemmikule ussirohtu, sest kui loomal esinevad sooleparasiidid või kui tal on mingi tervisehäire, ei anna vaktsineerimine soovitud tulemust ja kaitse nakkushaiguste eest kujuneb ebapiisavaks.

Pärast vaktsineerimist
Peale esimest vaktsineerimist kaheksa nädala vanuselt ei tohiks kassipoeg kahe nädala jooksul kokku puutuda teiste loomadega ning ka väljas käia. Ammugi ei tohiks kõike seda juhtuda enne vaktsineerimist. Esimesed väljaskäigud peale esimest vaktsineerimist olgu ilusa tuulevaikse ilmaga, lühikesed ning ei mingeid kontakte teiste loomadega, sest täielik kaitse ohtlike nakkushaiguste vastu tekib alles pärast kordusvaktsineerimisi.
Vaktsineerima peab kindlasti ka tubaseid kasse, samuti neid, keda peetakse ainult oma aias, sest loomaomanikud võivad pahaaimamatult haigustekitajad ise jalanõude ja välisriietega koju kanda. Loomulikult on kõige tõenäolisem oht nakatuda haige või haiguskandja loomaga otseses kontaktis olles, kuid kuna nakatunud loomad levitavad nakkust sülje, hingamisteede- ja silmanõre, väljaheidete ja uriiniga ning et haigustekitajaid palja silmaga ei näe, võibki teid koju saabudes nuusutama tormav vaktsineerimata lemmikloom nakatuda.

Miks peab kassi vaktsineerima just loomaarst?
Loomaarstid puutuvad oma töös vahel kokku ka juhustega, kus loomaomanik on ise vaktsiini kuskilt ostnud või looma müüja käest saanud ning ka ise või naabrimehe abiga ära süstinud. Sellise tegevuse plussiks loomaomaniku seisukohalt on see, et ta hoiab kokku natukene raha. Miinuspoolele koguneb aga palju kaalukamaid argumente kui raha. Kõigepealt jääb loomaomanik, eriti veel algaja kassipidaja ilma asjatundlikust konsultatsioonist, vaktsineerimise olemusest, soovitavatest tulemustest ja tagajärgedest. Loom jääb ilma ka tervisekontrollist ja sagedasti ka ussirohust, mille tagajärjel pole vaktsineerimistulemuste kohta mingit garantiid. Loomaomanikule ei jää mingit ametlikku märget kaitsesüstimise kohta, mida väljastavad vaid litsentseeritud loomaarstid, ning seadus käsitleb selliseid kui vaktsineerimata loomi. Kui te liigute tänavatel, sõidate loomaga ühistranspordis, soovite ületada loomaga riigipiiri, kui kass miskipärast ründab või hammustab kedagi, peab teil olema nõudmisel esitada loomaarsti poolt täidetav ja kehtivat marutaudi vastu vaktsineerimist tõendav dokument. See sisaldab andmeid looma ja ka loomaomaniku kohta ning loomaarsti märget vaktsiini ja vaktsineerimise kuupäeva kohta, mida ta tõendab oma allkirja ning pitsatiga. Vaktsiinidel kui biopreparaatidel on kindlad nõuded säilitamise, kasutamise ja pakendite kahjutustamise kohta. Nende vastu eksimisel võivad olla väga tõsised tagajärjed. See inimene, olgu ta siis looma müüja, apteeker või ka loomaarst ise, teeb teile vaktsiini koju kaasa müües või andes pigem karuteene kui heateo.

Vaktsineerimise põhitõed

• Vaktsineerimine on tunduvalt odavam, kui haigestunud looma ravimine
• Vaktsineeritakse kõiki kasse, olenemata nende territooriumide piiratusest ja eraldatusest
• Vaktsineerima peab ka vanemaid kasse, et nad ei haigestuks varjatult ning ei oleks nakkusekandjateks ja levitajateks
• Vaktsineeritakse ainult täiesti terveid ja sooleparasiitidest vabastatud loomi.
• Vaktsineerida tohib ainult litsentseeritud loomaarst. Loomaomaniku või naabrimehe tehtud vaktsineerimine on kehtetu. Vaktsiine inimestele apteekidest müüa ei tohi. Samuti ei tohiks vaktsiine osta turult või eelmise omaniku käest, kuna iial ei või teada, kas neid on õigesti säilitatud. Valesti säilitatud vaktsiini kasutamise korral ei pruugi immuunsust välja kujuneda. Halvemal juhul võib loom vaktsineerimise tagajärjel haigestuda.
• Vaktsineerimata kassipoeg ei tohiks kokku puutuda teiste loomadega.
• Õue võib kassiga minna kaks nädalat pärast vaktsineerimist.
• Vaktsineerimistunnistus korrektsete sissekannetega olgu loomaga välja minnes kaasas.
  Vaktsineerimine marutaudi vastu on kohustuslik, kuna see haigus on ohtlik ka inimestele.

* *

Lõpuks tahaksin lisada siia ühe loo… järelemõtlemiseks…
Lugesin avalikust foorumist postitust, kus kassiomanik küsis nõu seoses oma kassi tervisemurega. Kiri oli järgmine:
"Meie kass keerutas eile õhtul õues lumes ringi ja urises. Kui ta tuppa tõime, hakkas ta toas ringi keerutama, urises, neelas kogu aeg. Tal tuli suust palju sülge, nii et kogu lõuaalune oli märg. Kui ta oli umbes mõnda aega niimoodi ringi jooksnud, jäi ta lamama. Lamas kõhuli, kõik neli käppa sirgelt põrandal. Ta hingeldas ja urises vahetevahel. Nii ta magas kogu öö. Täna varahommikul hakkas sama asi otsast peale. Kass on kartlik, uriseb, hoidub seina ligidale, suust tuleb palju sülge. Me helistasime ühele loomaarstile ja ta ütles, et need on epilepsia hood. Kas see võib nii olla, kuigi kassil ei ole krampe? Kas me peaksime kartma marutõbe? Kuidas me peaks edasi käituma?"

Loomaarst vastas küsimustega: "Kas Teie kass on marutaudi vastu vaktsineeritud? Kas Teie kass on saanud mõne looma käest hammustada? Kui loom on vaktsineerimata ja hammustus on olnud aasta jooksul, tuleb kõige enam karta marutaudi."

Kas poleks siiski parem karta kui kahetseda? Isegi kui Teie kiisu on täiesti tubane… mis siis, kui ta ühel päeval läheb ootamatult rändama… ja paar päeva hiljem leiate ta sellises seisundis nagu ülal kirjeldatud? Marutaud ei ole ravitav… :(

Tartu Kassikaitse palub: hoia oma kassi tervist ja kaitse teda haiguste eest!