Kass, kola ja kolimine

Kolimine on omapärane aeg. Asjad, mis olid enne täiesti olemas, kaovad ei tea kuhu. Asjad, mille olemasolust te juba ammu enam midagi ei teadnud, ilmuvad eikusagilt uuesti välja. Pakkimine on alguses lihtne ja süsteemne ja isegi tore, kuid mida lõpupoole, seda enam võtab võimust entroopia… kuni viimased asjad lähevad juba ilma igasuguse süsteemita kilekottidesse… võib-olla kogemata isegi prügikotti.

Asja hea külg on see, et loodetavasti saate te ise vähemalt aru, mis on selle kõige eesmärk. Teie kass aga vaatab sügava jahmatusega pealt, kuidas tema maailm arusaamatul põhjusel tükkhaaval koost võetakse ja kusagile minema viiakse. Kuni lõpuks viiakse ka teda… kohta, mis on võõras ja lõhnab iga kandi pealt täiesti valesti…

Kolimine tekitab tavaliselt alati suuremal või vähemal määral stressi, isegi kui uues kohas on palju paremad tingimused ja rohkem ruumi. Kuna kassid on väga territooriumikesksed loomad, siis mõjub neile selline ootamatu ja totaalne muutumine eriti stressitekitavalt.

Alljärgnevalt mõned nõuanded, mis on kassiomanikule abiks, et muuta kolimine kiisu jaoks rahulikumaks ja turvalisemaks.

• Kui mööblit uuesti paika panete ja asju lahti pakite, siis eraldage kass sellisesse kohta, kus ta teile ette ei jää. Kassid on uudishimulikud ja nii võib igasuguseid õnnetusi juhtuda. Vannituba on tavaliselt hästi sobiv, sest seal on soe ja ka vaiksem kui mujal.
• Jälgige, et kass ei saaks ennast peita ohtlikesse kohtadesse (näiteks mööblitükkide vahele või kastide alla).
• Ärge vahetage kassi liivakastis kolimise ajal liiva välja – kolige kass uude kohta koos vana liivaga liivakastis. Tavapärane puhastus on loomulikult lubatud (et mitte öelda soovitatav), kuid las jääb midagi, mis tuleb uude kohta kaasa ja lõhnab teie kassi järele :P See on muide täiesti tõsine soovitus.
• Võtke oma voodipesu vanast elamisest kaasa ja pange uues kohas sama pesu voodisse, ka nii tagate, et osa turvalisi lõhnu tuleb kassiga koos uude koju. Sama tehke ka asjadega, millel kass vanas kohas magas. Püüdke vähemalt üks tuba uuest elamisest kas või osaliselt sisustada kassi jaoks vanade heade turvaliste asjade ja lõhnadega.
• Kui teil on olemas koht, kus teie kass on varem püsivamalt viibinud (nn alternatiivterritoorium, näiteks suvemaja või teine korter) ja teil on võimalik tagada talle hooldus lühiajaliselt seal, siis viige ta kõige intensiivsemaks kolimisperioodiks sinna ja tooge uude elamisse alles siis, kui te ennast seal juba enam-vähem sisse seadnud olete.
• Kui teie kass käis enne väljas ja ümbruskond võimaldab tal ka uues kohas hakata väljas käima, siis välja ei tohiks teda siiski mitte kohe lasta. Esialgu peab ta harjuma uue koduga. Selle kohta, kui kaua peaks koduarest kestma, on avaldatud erinevaid seisukohti, minimaalse ajana on nimetatud kahte nädalat, maksimaalne aeg kõigub kusagil kahe kuu kandis. Järgida tasuks "parem karta kui kahetseda"-reeglit. Kasside kaotsimineku juhtumitest moodustavad suure hulga just need olukorrad, kui kass kaob pärast kolimist uude kohta. Tingitud on see kassidele omasest soovist pöörduda tagasi endisele territooriumile.
• Loomasõbralikes riikides (näiteks Saksamaa, Šveits jt) on uude kohta kolimisel tavaks, et enne kassi õue lubamist teavitatakse tema olemasolust ka naabreid. Abiks on väike infoleht, soovitavalt koos pildi ja kontaktandmetega ning soovitusega pöörduda ka probleemide korral omaniku poole. Kuidas see võiks toimida Eestis… aga tehke proovi : -)
• Esimene kord, kui te kassi välja lasete, tehke seda varahommikul ja ärge andke talle enne süüa. Väga tõenäoliselt sunnib see teda umbes kahe tunni möödudes koju tagasi pöörduma.

Ja mõni sõna ka veidi üldisematest elukohavahetusega seotud probleemidest.

Kui otsite uut elamist, siis mõelge läbi ka see, milline saab uues kohas olema teie kassi elu.

• Kas te üldse saate ta kaasa võtta? Kui tegemist on üürisuhtega, siis peate kassipidamise üürileandjaga läbi rääkima. Soovitatav oleks vastavate tingimuste lisamine üürilepingusse, et vältida hilisemaid vaidlusi.
• Uurige uut elukohta otsides ka seda, millised saavad olema kassi elamistingimused seal: kas ta saab hakata õues käima, milline on ümbrus?

Kurb statistika

Šveitsis satub umbes 18% omanike poolt ära antud kassidest varjupaika põhjusel, et omanik lihtsalt ei saa neid uues kohas enam pidada. Uus elukoht on kassist loobumise põhjuste loetelus kassiallergia järel teisel koha. Eestis ei ole meile teadaolevalt selliseid uuringuid läbi viidud, kuid väga tõenäoliselt on loomade varjupaika sattumise põhjused siingi sarnased.

Me oleme kindlad, et see arv oleks palju väiksem, kui enne elukohavahetust kaalutaks lisaks enda vajadustele ka oma kassi vajadusi ja võimalusi.

Kasutatud allikad: Eva-Maria Kolfenbach "Wir ziehen um" (Our cats 2007 nr 7)

Eva Waiblinger "Tiergerechter Umzug mit Katzen" (Katzenmagazin 2007 nr 5)