Jõuate õhtul koju ja uksel on vastas unise näoga kiisu. Tundub nagu oleks ta terve teie äraoleku maganud ja tõenäoliselt see nii just ongi. Te annate talle süüa, võtate sülle, teete pai. Siis hakkate oma igaõhtuseid toimetusi tegema. Istute televiisori ette, võtate kätte raamatu… Aga tema istub ilusasti rahulikult teie juures. Või heidab uuesti magama.
Kas selline idüll peab paika? Sugugi mitte alati.
Vanem kass võib tõesti ka nii käituda. Kassipoeg ei käitu kindlasti mitte nii. Ja noorem või isegi keskealine kass ei käitu samuti tõenäoliselt nii. Ja miks peaks see olema meile üllatuseks? Kas olete olnud mingil perioodil pikka aega välismaailmast ära lõigatud? Tulemuseks on see, et vähemalt siis, kui keegi teie juurde tuleb, tahate te suhelda. Seda kinnitavad lastega kodus olevad emad, seda kinnitavad inimesed, kes on haiguse tõttu pidanud olema pikemalt kodus. Midagi sarnast tunneb ilmselt ka toas olev kass.
Kass on samasugune elusolend nagu me kõik. Eriti ootab just terve päeva üksi olnud toakass, et te vähemalt õhtul temaga tegeleksite. Ja talle ei piisa ainult paist ja söögi-jooginõu täitmisest.
Kass, kes ei saa piisavalt tähelepanu, muutub riiakaks, hakkab tähelepanu püüdmiseks kraapima mööblit või tapeeti, tegema sihilikult haiget teie lilledele. Ta võib muutuda armukadedaks ja vaenulikuks teiste loomade või pereliikmete suhtes. Ta hakkab kräunuma ja mööda tubasid jooksma… ta näitab igal võimalikul viisil, et ta ON OLEMAS, ühesõnaga, käitub nagu kolmeaastane laps.
Kõige enam vajab toakass omaniku tähelepanu. Kuid omanikule kuluvad kassi igavuse peletajatena ära ka igasugused abivahendid.
Mänguasjad
Mänguasju on loomapoodides mitmesuguseid. Meie kogemuse põhjal meeldivad kiisudele kõige rohkem väikesed karvased mänguhiired, kõrisevad pallid ja igasugused sulgedega mänguasjad. Kuid nagu väikesed lapsed, leiavad ka kassid palju mängurõõmu tavalistest majapidamisasjadest või siis nende pakenditest, mis lihtsalt elamisse tekivad. Loomulikult jälgige üldiseid ohutusreegleid.
Väga hästi lähevad peale pudelikorgid, tikud, WC-paberi rullid. Isegi üksikut mahakukkunud makaroni või kuivatatud uba on väga põnev taga ajada. Lõngakeradest parem ärme räägigi. Nendega on enamusel kassidest mingi täiesti eriline ja müstiline suhe. Siiski tuleks kassi, eriti kui tegemist on kassipojaga, selliste mängude juures ka silmas pidada, et ei tekiks ohtlikke olukordi.
Väga paljudele kassidele valmistavad uskumatut rõõmu erineva suuruse ja kujuga kastid. Keerake suuremal kastil põhi ülespoole, tehke kastile üks või kaks piisavat avaust, et kiisu saaks sisse ja välja käia ja te näete, kui uhke ja õnnelik ta “oma uue maja” üle on :-) Meie majapidamises teevad kõik kastid enne paberikonteinerisse maandumist kassimaja rolli läbi.
Kraapimispuu
Toakassile on kraapimispuu väga oluline – kass peab saama oma küüsi teritada ja lisaks on kraapimine teatud määral seotud ka territooriumi markeerimisega. On hea, kui kass saab kraapimispuu otsa ka ronida - nii saab ta jäljendada oma õueskäivate liigikaaslaste tegevust.
Kraapimispuid on saadaval väga erinevaid ja võib tekkida küsimus: milline neist oleks õigem oma kassile muretseda? Gabriela Kropitz annab KatzenMagazin’i 2007. a. 6. numbris mitmeid soovitusi. Ta on veendunud, et kui kassid saaksid oma arvamust väljendada, siis võiks kraapimispuu ulatuda maast laeni ja sisaldada ka erinevaid magamispesasid. Me kõik oleme ju tähele pannud, et kassidele meeldib tekitada endale magamiskohti ka kõrgustes – ükski riiul pole kassi jaoks liiga kõrgel ega liiga täis.
Loomulikult sõltub kraapimispuu valik ka sellest, millised on korteri (või maja) ja pere võimalused. Paigaldamisel tuleb alati pidada silmas turvalisust - puu peab olema korralikult kinnitatud ja stabiilne, nii et oleks välistatud selle ümberminek. Kui suur puu teie elamisse ei mahu või kui otsustate muul põhjusel väiksema puu kasuks, siis tasuks meeles pidada, et kõige väiksemad, 50-cm kõrgused kraapimispuud ei ole täiskasvanud kassi vajadusi silmas pidades eriti sobivad, sest kass peab küüsi teritades saama ennast maksimaalselt välja sirutada. Väike puu seda lihtsalt ei võimalda ja on tegelikult mõeldud kassipoegadele.
Oluline ei ole mitte ainult see, milline on kraapimispuu, vaid ka see, kus see paikneb. Jälgige kassi ja pange tähele, kuhu talle meeldib magama ronida. Just sinna on kõige parem paigutada ka puu. Kuid ettevaatust! Kui läheduses on ülalt alla avanevaid pakettaknaid, siis võib kõrge puu sellise akna läheduses olla eriline ohuallikas – ülevalt pääseb kass avatud aknale paremini juurde ja talle jääb (ekslik) mulje, et ta mahub sealt ka välja. Kui otsustate puu siiski sellisesse kohta paigutada, siis peaks aken sellises olukorras jääma suletuks või olema kaetud võrguga.
Kui olete toonud oma kiisu jaoks koju korraliku kraapimispuu, aga tema ei tunne selle vastu mingit huvi, siis ärge teda sundige... ta vajab riistapuu avastamiseks ja tundmaõppimiseks aega. Pange kraapimispuu jalamile või pesasse mõni kassimaiustus. Sageli aitab ka see, kui tilgutate puu peale mõne tilga palderjani.
Õueskäimine
Isegi kui elate linnas, viige siiski oma kassi aeg-ajalt rihma otsas jalutama. Meie ebaturvalises linnakeskkonnas on see tihti ainus võimalus oma lemmikule jalutuskäike võimaldada. "Kass ei ole koer, keda rihma otsas jalutada," ütlete teie. Tõepoolest, kass ei ole koer, aga ainult selles mõttes, et ta jalutab teistmoodi. Ta tahab jalutuskäigu ajal peatuda, ringi vaadata, vahepeal ehk koguni päikeselaigus pikutada. Võiks isegi öelda, et mitte teie ei vii teda jalutama, vaid tema teid.
Kõigepealt harjutage teda rihma ja rakmetega. See võib võtta aega, sundimine edu ei too. Esimene jalutuskäik peaks toimuma hästi rahulikul ajal ja rahulikus ümbruses, sellepärast on sobivaim aeg varajane hommik või hiline õhtu. Laske kassil endal valida tempo ja suund.
Ühesõnaga, te vähemalt proovige. Meie kogemuse kohaselt naudib selliseid jalutuskäike enamus kasse :-)
Eelnev seondub üldisema teemaga - nimelt kassile ja eriti toakassile elamisväärse keskkonna loomisega. Kui te võtate endale kassi, siis pidage meeles, et tegemist ei ole vaid diivanikaunistusega. Kahtlemata kaunistab ilus kass ka teie kodu, aga eelkõige on tegemist tähelepanu vajava elusolendiga.
Kass ei ole mööblitükk, mille uude kohta kolides võib maha jätta. Või kodust lihtsalt välja tõsta põhjusel, et ta ei sobi enam sisustusega. Ütlete, et need on liiga drastilised näited? Kurb küll, aga need näited on elust enesest.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar